Asjad loksuvad ise paika, eksole..
Et kui ma olen mitu kuud n.ö. kogunud raha hambaarsti jaoks ja siis selle summa olemasolul mõtlen, et võiks uue arvuti osta, sest vana pole ju üldse võimas, ta pole core 2 duost kuulnudki, ja üleüldse, 20giga pole tänapäeval mingi kõvaketas enam. Sama hästi võiksin windoosa oma usb pulga pealt käima lasta. Noh, tegelt kõvaketas polegi nii aktuaalne hetkel, arvestades, et mul on 500 gigane väline ketas, aga igasugused muud näitajad on ikka täiesti aegunud. Ja muidugi kui tööl jookseb photoshop sekunditega käima, siis harjub sellega väga kiiresti ära ja väga tüütu on kodus oma arvutiga neid samu asju tunduvalt kauem teha. Ja kuhu ma välja tahtsin jõuda.., et tüüpiline sellisele mõttekäigule on see, et üks ammu parandatud hambajäänuk otsustab vaikselt loksuma hakata. Aga mitte paika, vaid pigem paigast ära. Ma aitasin muidugi nätsu närimisega sellele vist kõvasti kaasa ka täna.
Et siis nüüd on vaja jälle mingeid valikuid teha. Arvutiga on muidugi isegi variant, et peale katseaega (mis lõppeb juba järgmise nädala lõpus!) saaks ehk tööjuure kaudu selle n.ö. liisida. Hambaarstilt pole ma järelmaksu võimalust uurinud. Kindlasti mingi võimalus on. Aga paar päeva tagasi tekkis ühe sõbrantsiga mõte teha suvel tsikli load. Ma ikka heietan seda ideed aegajalt, aga tegudeni pole mitmel põhjuel jõudnud seni. Nüüd kui ehk on variant, et seda teekonda ei peaks üksi ette võtma, tundub see isegi reaalsem. Trummid jätan vist esialgu siiski ostmata, kuigi ma usun, et nende peale on mul rohkem annet, kui tsiklilubade peale. Kuigi, kui ma tahaksin ühel päeval ka tsiklit ja sinna juurde kuuluvat varustust osta, pean ma ikkagi lotoga võitma. Või kõvasti rohkem palka saama. No aga unistada on ikkagi tore. On mille poole püüelda. Vahepeal oli selleks suureks unistuseks oma kodu ja eks see kerkib peatselt, kui korterinaabrid jälle kolimist planeerima hakkavad, taas päevakorda. Aga peale korteri otsimist ja asjade läbimõtlemist, olen ma hetkel siiski seisukohal, et ma ei taha seda laenu veel võtta. Pealegi ei suutnud ma lõpuks enam otsustada, kuhu ma ikkagi kolida tahaksin. Osalt muidugi kahtlustan, et vend muutis oma skeptiliste märkustega mu unistuse mulle kaugemaks. Kuigi ma arvan siiani, et tema ei peaks siin küll kedagi õpetama tulema. Aga eks väike okas jääb hinge, kui keegi su plaane maha teeb ja siis hakkadki enda võimetes kahtlema ja kui esimene entusiasm on möödas, siis on suht kerge lasta end järgmistest plaanidest kaasa haarata.
Muidugi paljusid plaane on raske hallata, eriti kui tuleb nende vahel valida. Sellepärast see va hammas andiski endast tunda, tuletades mulle meelde, mis oli mu plaan oktoobris.
Ahjaa, sel suvel tahaksin ka kuskile reisima minna jälle. Eelmisel aastal jäi vahele ja see mulle üldse ei meeldinud. Ehk siis seda lotovõitu on ikka hädasti vaja. Ilmselt aitaks kaasa see, kui lotopileteid osta. Aga ma olen viimased paar nädalat õige aja maha maganud.
