Ma olen vahel mõelnud, et ma olen natuke vale ameti peal. Oleksin pidanud hoopis psühholoogiks hakkama.
Täna olen päev otsa kuulanud erinevate inimeste erinevaid muresid ja erinevaid versioone samast asjast ja hetkel on tunne, et olen täiesti sidrun. Tühjakspigistatud versioon. Ja nüüd tahaks akusid laadida ja mitte kellegagi suhelda. Veini ja filme mul kodus õnneks jagub, et end täiesti mõnusalt ülejäänud õhtu jooksul tunda.

Kogu see usaldamise värk paneb mind raskesse olukorda. Tekib tunne, et ma peaks nagu pooli valima. Aga ma ei taha. Tegelikult küll paratamatult mingi hoiak tekib, kui oled asjasse juba süvenenud ja kõiki osapooli kuulanud. Tihtipeale tekib mingi nägemus, et kellel on ikka rohkem õigus ja siis natuke ikka olen võibolla ühele poole kallutatud. Kujutan ette, et osalt just selle tõttu mulle mõlemad osapooled usaldavadki oma muresid, on see, et ma näin olevat erapooletu. Ega ma ei tea tegelikult, ma pole iial küsinud, miks mulle neid asju räägitakse, kas ma oskan hästi lohutada või on kuuldused minu süüdimatusest ja proaktiivsusest levinud ja loodetakse minu abiga mingi lahenduseni jõuda.
Mingi vahendajaroll on igatahes mulle hetkel sattunud päris mitmel rindel. Kuidagi satun muudkui tegelema teiste inimeste eludega ja see enda oma jääb kuidagi unarusse. Võibolla peaks selle ameti maha panema või hoopis professionaali tasemel tegelema hakkama. Et ei tunneks end järjekordse lohutajana lihtsalt. Ma ei tea ju, kas keegi mu targutusi tõsiselt võtabki. Ja miks keegi mind ei õpeta elama? Vend üritas, aga see ei saa ju enda omaga hakkama, tema õpetusi ei julge küll tõsiselt võtta. Eks ma olen parajalt jäärapäine ka, ei kuula väga teisi, sest mulle tundub, et mul endal on alati õigus. Juba kooliajal harrastasin ma näiteks pinginaabriga vaidlemist. Aga ma vaidlesin ainult siis, kui ma olin veendunud, et mul on õigus. Ja aja möödudes sai talle juba öeldud, et mis mõttega ta muga vaidleb üldse, kui mul nagunii õigus on.. Aga vähemalt ei aja ma oma õigust taga nagu suuremad egod siin harrastavad meil. Ja kui need suureegolised juhtuvad veel su bossid olema, siis on vaidlus lühike, sest kohe tehakse selgeks, kes on boss ja et edasine vaidlemine on mõttetu. Oih, see oli see vana teema.. Nagu öeldud, mul juhe suht koos täna juba ja ma igaks juhuks rohkem praegu ei kirjuta ka.