Täna oli huvitav poeskäik. Selles mõttes huvitav, et nägin kahte tuttavat. Muidu mul ju Türil eriti tuttavaid pole ja nüüd äkitselt kohe kaks korraga. Üks neist oli küll vist pigem läbisõidul. Tsikliga kusjuures. Ilmselt ma loen Sepa blogi aegajalt üle rea, sest ma ei mäletanud küll, kas ta tsikli olemasolust kirjutanud on. Ja no naabrite tegemistega Tallinna linnas ju ka nii hästi kursis ei olda, seda enam, kui tegemist on vaid ühise hoovi ja mitte trepikojaga, isegi majaga mitte:) Aga hea poeskäimise ajastus. Nälg ajas poodi tegelikult. Peale autopesu lootsin sauna minna, aga selgus, et vist täna ei mahu ja lükkub homsesse ja siis ei olnud enam põhjust söömist edasi lükata. Kuna aga koduses külmkapis valitses tühjus, siis pidi poe omasid minema läbi kammima. Kusjuures hetk tagasi märkasin, et ma olen ikka pagana lohakalt autot pesnud, ühe külje peal oli veel päris palju pori näha. Teist ma ei kontrollinud. Aga no korduspesu küll kohe teha ei viitsi, küll ta läheb jälle mustaks ja siis saab ehk paremini tehtud.
See puhkus on mu kirjutamissoonele, ma vaatan, mõjunud. Kohe üldse ei suuda enam ennast tgaasi hoida.