Päris absurdne oli see unenägu, mida täna öösel nägin. Ilmselt sünnipäeva stress hakkab end ilmutama. Seekord olen isegi hästi pääsenud vist, et üritasin võimalikult palju sellele mõtlemist edasi lükata, aga no see nädal enam pole pääsu. Esimesed alkovarudki on juba ostetud, rääkimata toa koristamisest, mis oli päris väsitav ülesanne ja võttis päris mitu tundi. Üks pisike tuba noh. Aga selle eest liiga palju asju..

Uni ise oli igatahes selline, et otsustasin millegipärast sünnipäeva hoopis Viljandis (et misasja nagu!) pidada ja kõigepealt ilmusid kohale perekond sisalikud. Ja siis rohkem kedagi kutsututest ei tulnud. Ise veel mõtlesin ka, et nii väikse etteteatamisega Viljandisse kobida ja loota, et keegi kohale tuleb, on vist päris naiivne. Küll aga hakkas äkitselt uksest ja aknast sisse voorima kutsumata inimesi. Kõik mingid mineviku tutvused, kellega mul tänapäeval mingit pistmist pole. Isegi mingid klassikaaslased olid kohal, ka sellised, keda ma silmaotsastki ei salli. Ja neid muudkui tuli juurde ja mina muretsesin, et oodatud külalised nüüd ei mahugi ära ja süüa ja juua neile ka enam ei jätku.. igatahes mulle nende kontvõõraste keskel väga ei meeldinud, aga õnneks keset kõige suuremat läbu ma ilmselt ärkasin üles. No ja ei ilmunudki teisi kohale..

Loodetavasti see uni nüüd midagi ette ei kuuluta:) Pigem vist on tegu alateadliku, või pigem teadliku, muretsemisega, et ma jälle 20 inimest üritan ühte pisikesse tuppa suruda. Aga no eelmistel aastatel olen ju hakkama saanud, miks seekord ei peaks.


Posted

in

by

Tags: