Nädalavahetus oli tore selle hetkeni, kui ema jälle ära keeras. Õnneks juhtus see alles pühapäeval ja siis ma pakkisin kohe ka asjad ja tulin linna ära. Seekord siis tavapärasest mitu tundi varem. Ja peab tunnistama, et ei meeldi mulle kohe üldse sõita sellisel kellaajal. See hilisõhtune aeg on palju mõnusam. Ehk siis hilisel tunnil satub heal juhul teekonna jooksul mõni üksik idioot sulle ette ja vähese liiklusega ei ole probleemi nendest mööda pääsemisega. Seekord aga oli kell kõigest viis ja liiklus üsna tihe ja imbetsillide kontsentratsioon üsna suur. Kuidagi sattus seekord lausa kaks 70-meest/naist ette, kes mõnuga koguaeg keset teed või väga keskjoone läheduses sõitsid. Nagu meelega teeksid teistel möödapääsemise võimatuks. Vihkan selliseid jobusid, kes sõidavad lubatust aeglasemalt ja teisi mööda ei lase. Sellistega seoses tekib muidugi alati kahtlus, kas need roolikeerajad üldse kained on ja et ehk peaks kuskile teatama nendest. Aga noh, alati on võimalus, et tegu on lihtsalt idikaga, kes julges küll rooli haarata, aga normaalset kiirust arendada või teeservas sõitmist kardab.
Seekord sain ma vähemalt reedel üsna hõreda liiklusega koju sõita. Nimelt olin reedel plaaninud natuke kauemaks linna jääda, et perekond sisalikud saaksid muusikali-etendusele minna. Ehk siis ma olin valmis lapsevalvesse jääma. Aga juhtus nii, et peremees vist ei usaldanud minu lapsehoidmisoskusi või siis teda tõepoolest see muusikal ei huvitanud ja viimasel momendil toimus plaanimuudatus ja ma läksin hoopis ise sisaliktibinaga linnahalli tsillima:) Aga eks me saame seda usalduse küsimust reedel veiniklaasi taga veel arutada;)
