Täiesti naeruväärne, mis meil siin riigis [loe: pealinnas] ikka toimub. Ja eelkõige pean ma muidugi silmas seda, mida lastakse ühel võimuahnel ja venemeelsel mölakal siin täiesti süüdimatult korraldada. Tõsiselt ära on tüüdanud. Ja ahastama ajab see, et tundub, et mitte keegi justkui ei saa selle vastu midagi teha. Varsti kuulutab ninasarvik end tsaariks kah juba. Keegi ju keelata teda ei saa, teeb mis tahab.
Ma muidu väga poliitilistel teemadel ei viitsi sõna võtta, aga no see on ikka juba nii jabur. Nagu lasteaed. Mul igatahes selline tunne, et siit järgmine pronksöö tulemas, kui asjad nii jätkuvad.
Olen aegajalt mõelnud korteri ostust. Tegelikult ei olegi suutnud päriselt ära otsustada, kus ma elada tahaksin. Seni kuni endas kindel pole, ongi vist mõtekam seda otsust edasi lükata. Aga üks mu mõtteid on olnud mõnda lähivalda kolida. Üks põhjuseid see, et ma ei taha tallinna elanikuks ametlikult saada. Ja see tunne aina süveneb. Tahaks loota, et vallad siiski liitumisplaanidega kaasa ei lähe, siis võib see linnast väljakolimise plaan isegi teoks saada. Ja muidugi on alati mul võimalus üüriliseks ja ühtlasi Türi elanikuks jääda. Seda vist pole karta, et tallinna orikad oma sõrgu sinnani sirutavad. Aga kes teab, arvestades, mis toimub, ei saa tegelikult midagi välistada. Ka seda, et Tallinn ühel päeval Moskvaks nimetatakse.
Muidugi ma ei arva, et ainult Tallinnas asjad mädad on. Kuigi erinevalt kesikutest ei arva ma, et meie valitsus ülemaailmses majanduskriisis süüdi on. Kohe ei saa nendest sarvikutest mööda, sellist oinakarja annab ikka otsida.
Ma pole palju eelarvekärbetesse süvenenud, aga näiteks see haigekassa värk ajab küll närvi. Mul on suhteliselt nõrk immuunsussüteem ja mulle endale tundub küll, et olen rohkem haige, kui teised ümberringi. Võibolla tundub ainult. Eriti kuna viimati sai üsna pikalt oldud haige. Aga tavaliselt ma pole üle nädala haige ja tundub jabur üldse midagi maksta haigekassale, kui lõpuks peab tööandja minu haigeolemise kinni maksma, pluss esimesed kolm päeva ei maksa keegi. Nii ei saa ju paljud endale haigeolemist lihtsalt lubada ja hakataksegi tõbisena tööl käima. Seda enam, kui majanduskriis paljude elu niigi raskemaks teeb. Ja nii need eestlased välja suridki, eks..
Tehtagu siis parem süsteem, kus iga inimene maksab enda spets arvele selle raha ja tema enda kogutud rahast saab ta ka end haigena ülal pidada. Muidugi tekib siis probleem haigla arvetega ja muude suuremate ja ootamatute kulutustega ja kindlustamata inimestega. Aga fakk, nii pole kah normaalne, et ma eluaeg maksan mingit maksu ja siis ei saa sealt muidu midagi tagasi, kui mingit suuremat jama pole. Ja siis ka pole ju kindel. Mäletan veel seda, kui üks verevähihaige võitles enda elu eest, ravimite jaoks raha polnud ja kedagi ei huvitanud. Kuigi ravimid olid selle haiguse juures eluliselt tähtsad. Et tegelikult loota, et abi saad vajadusel, ei maksa. Maksad aga makse rõõmsalt ja loed lehest, kuidas poliitikud lasteaeda mängivad.
***
Aga natuke positiivseid uudiseid ka. Täna jäin linna, sest üks väike kolmenädalane inimene vajab ülevaatamist:) Lisaks sain sõbrannalt täna öösel sõnumi uue lapse kohta ja korterinaaber teatas, et ka tema õde sai täna öösel emaks. Kõik kolm on poisid:)
