Kolleegi arvates on täna imelik päev. Et midagi ei viitsi teha. Minu arvates on täiesti tavaline päev. Midagi ei viitsi teha.
Õnneks on mul hetkel motivatsioon. Päris mitu suurt tööd vaja neljapäeva õhtuks valmis saada, sest reedeks on hoopis teised plaanid. Tööle mitte ligilähedasedki. Ka asukohalt.
Tegelikult pole asjade valmissaamine mingi ületamatu ülesanne, kui tööaega efektiivselt kasutada. Ainult, et hetkel on pea täiesti ideedevaene. Siit ka see mitteviitsimine. Mida ma viitsin, kui häid mõtteidki pole.
***
Vastik jõulushopping on juba käimas. Järjekorrad, rahvamassid, sebimine, trügimine, kullad-karrad ja päkapikud.
Ju ma olen pessimist, aga mulle see trall ei meeldi. Kahjuks olen sunnitud lähipäevil ka ühe poeskäigu ette võtma. Kardan juba ette, kuidas ma seal masendun. Peaks vist valima mingi hilise aja. Ja mõne lõbusa kaaslase. Või enne paar õlut jooma? Hmm, hea mõte tegelt – paar õlut ja lõbus kaaslane sobib:)
***
Lastel on kohutvalt hea mälu. Eriti minu mäluga võrreldes.
Õepoeg hüppas oma ammu kingiks saadud kollase politseiauto peal. Tuli välja, et minu kingitud. Ma ise mäletasin vaid niipalju, et keegi meist selle kinkis.
Selle lõhkumise peale siis avaldasin arvamust, et järelikult pole talle rohkem kinke vaja, kui niiviisi lõhutakse. Sellepeal vastati, et aga jõuluvana ikka toob kinke. Rumal laps, eks, päkakad ju näevad, et ta lõhub ja need väiksed molkused ju kituvad kõik ära. Ta peaks ju teadma küll, ise jäi tol päeval kommistki ilma.
Comments
“Trapped in a Box” on saanud 2 vastust
nojah, ja palun molkuseid mitte segamini ajada molekuliga;)
“need väiksed molkused ju kituvad kõik ära”;)