Ma olin üsna veendunud, et täna öösel ma magada ei saa homme eesootava tööinteka tõttu. Sellistel puhkudel on just uneaja arvelt vaja kõik olulised asjad läbi mõelda. Aga nüüd olen ma kindel, et magan ülirasket und ja unes näen ma seda suurt tarakani, kellest suuremat ja jälgimat ma enne näinud pole ja kellele ma hetk tagasi prussakamürgiga pihta sain. Ei piisa mulle õudusfilmide vaatamisest, kodused õudused on ikka üle kõige. Ma küll ei mõista, mida nad siit otsivad. Optimistid, loodavad vist, et keegi on süüa teinud..
****
Täna hakkas mulle tööl tunduma, et midagi on viltu. Nüüd tuleb meelde, et peale viimast vestlust ülemusega ja pärast teise ülemuse edutut katset mulle üks pisike töö anda, pole nad kumbki kordagi käinud küsimas, millega ma tegelen ja, et kas see, millega ma tegelen ka valmis saama hakkab. Õnneks on mul üht-teist ette näidata, kui nad ükskord tulevad. Kasvõi lahkumisavaldus, kui miskit paremat pole. Aga samas, sellest on veel tiba vara unistada.
Kodus sai ka hulga tööd ära tehtud. Küll ma olen tubli.
