Päris lõbus on keset ööd kuulata vaidlust raamatute teemal. Või noh, veider natuke ja tegelt eelistaks magada. Aga need meie seinad siin on suht õhukesed. Õnneks on homme vaba päev. Ise ma ju valisin sünnipäevaks tööpäevaeelse päeva.
Üldse on veider, et mina tulles öösel koju, kukun suht kiirelt ära, samas tegelikult kodus olles pole ma muidugi enam nii väsinud, kui väljas olles. Kodu võtab osalt selle väsimuse kohe ära, tunned end turvaliselt ja mõtted on koos sinuga kodus, mitte enam sinna kippumas. Ja kui ma olen terve õhtu kodus, siis suudan ma kergemini hommikuni üleval olla. Ja siis, olles ise poolsrnult end kassikaissu sooja teki alla vedanud, tulevad koju korterinaabrid, keda uni üldse ei näi vaevavat. Ometigi nad mõlemad ärkavad alati minust varem. Samas, mis seal salata, nad on ju noored:P Olid ajad, kus ma mina suutsin nii. Tundub, et aeg ikka teeb miskit meiega.
Kasiinotuur ja eilne kolleegi hullunud naer minu vanusest kuuldes, tõstsid mind jälle n.ö. kõrvust natuke. Sest esimeses küsiti dokumente, mulle vähemalt tundus, et minult kah küsiti, ja teine pakkus mulle pea 10 aastat vähem. Supercool ju. Kuigi mõnikord tahaks, et keegi suudaks mind tõsiselt ka võtta.
Ja miks meil küll talve tulles kütmine lõpetati???