Mis ma oskan öelda – uued mänguasjad on põnevad. Praegu ma isegi näpistasin oma kallist aega (mänguasja kõrvalt lahkumata loomulikult), et vahepeal kõiki neid häid uudiseid kajastada. Muidu on ju veel hulga installimistööd teha vaja. Aga eks ma võin osa ju homseks ka jätta. Näiteks programmid, mida ma töö tegemiseks vajan:) Ega neid nagunii hommikul kell 9 vaja pole. Pealegi, kui ka on vaja, siis on mul ju teine arvuti vajalike vidinatega kohe võtta. Ahjaa, kes veel aru ei saanud, siis sain täna lõpuks oma uue arvutiga lähemalt tuttavaks. Esimene mulje on viis pluss. Ütleks lausa, et armastus esimesest silmapilgust:)
Ja kui tavaliselt kella ühe paiku on juba unemärgid end ilmutamas, siis täna ma olen nii ärkvel, et ma isegi ei viitsi muretseda selle pärast, et homme on tööpäev. Ei raatsi veel magama minna. Vaja on uut pereliiget tundma õppida ju natuke.
Vanade arvutitega tegime ka natuke plaane. Ja kuna ema sattus ideest, läpaka kasutajaks saada, vaimustusse, ja minul on säilinud vanaga veel tugev emotsionaalne side, siis otsustasime, et tõesti, mis tast müüa võileiva hinnaga, kui meil on kodus üks veel vanem ja veel aeglasem arvuti, mille võiks täiesti tasuta ära anda. Parem jätame läpaka alles ja anname selle vana lauaarvuti ära. Või, kui keegi ei taha, no las ta siis seisab siin iluasjana meil:)
Kusjuures, kartus, et see uus osutub vanast palju raskemaks, osutus asjatuks. Kaalu vahe on neil umbes 200 grammi vaid ja käes hoides pole see isegi eriti tuntav. Harjumatult pisikesed on kõik vidinad selle uue peal, vanal oli ju maksimum reso 1024×768 ja uuega võrreldes on see justkui mõnele silmahaigele mõeldud:) Muidugi, mis viga rääkida heast nägemisest, kui tugevad kontaktläätsed võimaldavad ka seda pisikest kirja kenasti lugeda. Lihtsalt harjumatu. Eriti veel, kui vana ja uus kõrvuti asuvad.
Suurema osa vajalikest vidinatest oli isa juba ära suutnud installida. Kusjuures tal oli vist seda lihtsam aega minu arvutiga veeta, kui välk tema lauaka võrgukaardi katki tegi. Endal tal küll läpakas ka, aga no uued on alati huvitavamad:)
Seda ma veel ei tea, kas uus mahub ka vana läpaka kotti, pole mahti olnud proovida. Karbiga vist eriti ei tassi seda tööle kaasa:P Ja kuna tööarvut endiselt trikitab igapäevaselt, siis arvatavasti saadan ta järgmisel nädalal remonti ja teen seni oma läpakaga tööasju. Aga ma tean vähemalt ühte kohta, kus müüakse ühte ilusat läpaka kotti, seega, kauaks ta ilmselt karbielanikuks ei jää…
Tegelikult oli päris paljudel minu pereringis täna hea päev. Mänguasjade poolest kohe eriti, näiteks ema sai ju põhimõtteliselt endale ka uue arvuti, õde sai isa käest kaamera, ja isa oli omale wii ostnud. Tegime ühe väikse tenniseturniiri kohe ka. Mina võitsin. Aga ma olin seda ka muidugi varem proovinud. Ja sain ka juhendada, et see ei ole mäng, mida istudes mängida:) Tore oli. Nüüd on igatahes põhjust isale külla minna rohkem:)
Ja viimane hea uudis oli see, et vennanaine leidis töökoha. Eriti hea oli uudise juures see, et mõlemad kohad, kuhu ta kandideeris, olid teda nõus tööle võtma. Sellised asjad vähemalt mõjuvad enesehinnangule hästi. Loodetavasti hakkab ka neil nüüd paremini minema.
Minul läheb hetkel üsna Mangi horoskoobi lubaduste järgi. Et pool aastat on rahaliselt kõik hästi – oligi.. edasi aga on kahtlane. Seda see arvutiost ilmselt tähendab, et mõned järgnevad kuud olen ma tavapärasest vaesem. Võibolla peaks edaspidi vältima supi kõrvale piruka ostmist. Ja seda mitte ainult raha mõttes:)
Rabarock tundub sel aastal kuidagi kauge üritus olevat. Kilomeetrite mõttes on ta lähedal, ometi, ma ei ole mõelnud välja muud, kui et ilusa ilmaga kaalun minekut. Ainult, et Türil olles on raske sebida mingeid viimased hetke sooduspileteid nagu ükskord sai tehtud. Ja pilet kohapeal pole väga odav. Eriti arvestades minu selle nädala suurt väljaminekut. Aga seni, kui lubatakse vihma, pole vist mõtet muretse pileti hinna pärast:)
Vara kiitlesin, et und ei ole. Just saabus.
