Praegu ei saa isegi enam täpselt aru, kuidas see juhtus, aga reedel ma ei sõitnudki maale. Oh imet, eks. Tegelt natuke vist mõjutas see, et veel viimaseid päevi mul üksi võimalik linnakorteris elada.
Igatahes reedel, tsipa enne töölt lahkumist, käis office-is mingi joomise ja õhtuste plaanide teema ja üheks hetkeks olime tibidega end õhtuks Kukusse planeerinud. Mul oli küll mõte laupäeval Lääne-Eestisse sõita ja enne seda maalt läbi käia, aga see ei tundunud sugugi võimatu plaan. Sõita on ju mõnus. Samas oli mul sealt tagasi tulles plaan veel kord maalt läbi tulla ja õhtul linna kimada. Aga peale seda, kui ma eile juba kell 1 öösel ära vajusin ja täna kole raske ärgata oli, siis mõtlesin, et vist on hea, et pikemaks ralliks ei läinud.
Reedel isegi kaalusin, kas mitte alkovabalt õhtu üle elada ja öösel maale sõita. Üks tibinatest oli nagunii plaaninud autoga tulla ja teine pole ka suurem asi joodik, mõtlesin, et mis ma ikka üksi joon. Juhtus aga nii, et Kukusse jõudis vaid 2/3 tibidest ja kohapeal läks see kaine olemise soov üle. Seal nimelt oli disko. Mida valjemaks läks muusika, seda rohkem ajas jooma. Kaader oli kah selline mitte tavapärane kuku külastaja. Eks vist tavakülastajad teavad juba, millal diskens toimub ja oskavad targu eemale hoida.
Mingid idioodid kõrvallauas pritsisid õllega. Kahtlustan, et see tüüp avas esimest korda elus õllepudelit. Ise veel oli nii õnnelik. Mul ainult tekkis nüüd küsimus, et kes talle seal üldse kinnise pudeli andis, baaris tehakse ikka ju pudelid lahti.
Diskol olid ka mingid aine all olevad tüübid, kes ühel hetkel otsustasid näidata, kui kõvad mehed nad on ja kukkusid toole lõhkuma. Hetk hiljem oli kohal neli mundris meest, kes nad käevangus välja talutasid. Vot see oli väärt vaatepilt ja see oli üks esimesi hetki, kus ma kahetsesin, et ma päeval ostetud digikaamerat kaasa ei vedanud. Hiljem oli neid hetki veel ja viimane ja ühtlasi parim vaatepilt oleks olnud 6 tuletõrjeautot vanalinna sisse sõitmas. Ma muidugi olin sel hetkel burksi järjekorras ja kirusin ja pommitasin vihaste pilkudega seljaselavaid tüüpe. Aga vaatepilt oli äge olnud. Parema ülevaate sellest äktsionist annab Krissu.

Meil igatahes tekkis mõte, et üritust peab kindlasti kordama ja järgmine kord kindlasti kaameraga. Muuhulgas tegime me igasuguseid plaane, kuidas minust saab suur filmitegija ja Krissust saab mu filmide peategelane. Tegevus pidi vist aset leidma kontoris ja zanriks saab õudusfilm. Võibolla ma täpselt enam ei mäleta kah, aga meil olid suured ideed:)
Ma olen nüüdseks hetkeks juba natuke seda aparaati katsetada ka saanud ja esimesed filmidki arvutisse tiritud. Vennalapsest tehtud filmid on seni parimad, aga eile käis mul kaks tsiklisti ka külas ja siis sai üks pisike tsiklifilm ka tehtud. Kahju, et ma ei ole veel ära õppinud ise vait olema filmimise ajal. No nii vastik on enda totakat itsitamist kuulda ja enda hääl tundub kohe eriti jube.
***
Kassid on hakanud viimasel ajal mõlemad minu toas magama. Varem oli must see, kes mu pool voodit alati enda alla võttis. Nüüd peab minu kass tihtipeale diivanil magama, sest ema kass on voodi varakult ära hõivanud. Ilmselt tänu sellele, et venna laps siin elab hetkel ja kassid teda pelgavad, siis minu tuba tundub vist kõige turvalisem koht. Siin Boob eriti palju ei käi.